Õpetajate ametiühing: õpetajad nõuavad usalduslikke töösuhteid

Eesti Haridustöötajate Liit

PRESSITEADE

28. aprill 2017

G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpetajad esitasid ministeeriumile umbusaldusavalduse direktor Aarne Saluveeri suhtes uue palga- ja töökorralduse ühepoolse rakendamise järgselt. EHL nõuab ministeeriumilt „Heade kavatsuste kokkuleppest“ kinnipidamist ja kaasa aitamist hea töökeskkonna kujunemisele koolis.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) esitas täna (28.04.17) haridus- ja teadusministeeriumile oma seisukoha ja arupärimise G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis toimuva töötüli osas. Tekkinud töötüli ajendiks on asjaolu, et direktor rakendas ühepoolselt käimasoleva õppeaasta algusest uut palga- ja töökorraldust, mille järgi kasvas õpetaja täistööaja jaoks vajalike kontakttundide arv 22-lt 26-30 tunnini, sealjuures vähenes mitmel juhul töötasu. Eesti Haridustöötajate Liit asus õpetajaid kaitsma ning intensiivsete läbirääkimiste tulemusena jõudis Haridus- ja Teadusministeerium õigele järeldusele, et direktor on rikkunud töölepingu seadust, seda aga vaid väheste läbirääkimiste ehk ebapiisava teavituse osas.

EHL soovib oma pöördumises juhtida ministeeriumi tähelepanu asjaolule, et õpetajad on jäetud selles juhtumis ilma igasuguse kaitseta. „Riik ja riigikooli juhid peavad olema positiivseks eeskujuks mõistlike suhete ja töökorra kehtestamisel. Haridustöötajate 35 tunnine üldtööaeg on fikseeritud Vabariigi määrusega, mille mõistlikule ja heatahtlikule rakendamisele annab suunise tööandjate, sh ministeeriumi esindajatega allkirjastatud „Heade Kavatsuste Kokkulepe“,“ märkis EHL juhatuse esimees Reemo Voltri. Selle kokkuleppe kohaselt eeldatakse, et täistööajaga ametikohal töötava õpetaja 35-tunnise tööaja sees on kuni 24 õppetundi nädalas.

EHL palub oma pöördumises juhtida haridus- ja teadusministeeriumil G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli direktori tähelepanu „Heade kavatsuste kokkuleppele“ ning aidata kaasa hea töökeskkonna kujunemisele nimetatud koolis, sealhulgas füüsiliste ja psüühiliste töökeskkonna ohutegurite tuvastamisele ja maandamisele. Ühtlasi tehakse ettepanek tõstatada arutelu õpetajate töökoormuse reguleerimise osas.

Pöördumine ja „Heade kavatsuste kokkulepe“ on leitavad Eesti Haridustöötajate Liidu kodulehelt.

Lisainfo:

Reemo Voltri, juhatuse esimees, Eesti Haridustöötajate Liit, 510 1797, reemo.voltri@ehl.org.ee

 

Aasta lõpuks on õpetajate keskmine palk orienteeruvalt 1300 eurot

21. märtsil toimunud õpetajate 2018. aasta palgaläbirääkimiste I vooru tulemusel lubas ministeerium selle aasta sügisest alammääratõusu 1050 euroni, mille tulemusena loodetakse õpetajate keskmise palga tõusu 1300 euroni.

Õpetajate 2018. a. töötasu alammäära läbirääkimiste kokkukutsujaks oli ka sel aastal Eesti Haridustöötajate Liit. Teisteks osapoolteks olid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit, kellest viimased ei omanud läbirääkimisteks taaskord volitusi. Minister Reps rõhutas aga, et õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt eelarveprioriteet.

„Sellel aastal said omavalitsused riigilt õpetajate töötasuks juurde üle kaheksa protsendi lisaraha. Arvestades, et detsembris ületas õpetajate keskmine palk 1200 eurot, siis on igati realistlik, et aasta lõpuks jõuab Eesti õpetajate keskmine töötasu 1300 euro juurde,“ kinnitas minister.

“Eesti Haridustöötajate Liidu eesmärk on leppida kokku 2018. aastaks õpetajate töötasu alammääraks 1265 eurot, mis tähendaks keskmise palgana umbes 1500 eurot. Kindlam saab olla palgatõusus alles siis, kui see kinnitakse riigieelarve strateegias. EHL edastab valitsusele ja koalitsioonile enne riigieelarve strateegia läbirääkimisi ka märgukirja, et veelkord rõhutada õpetajate ja seega kogu haridussektori prioritiseerimise olulisust,” ütles Reemo Voltri.

Arutlusele tuli ka lasteaiaõpetajate töötasu küsimus. „Teatavasti on lasteaiaõpetajate töötasud üle riigi väga erinevad ja keskmiselt oluliselt madalamad kui üldhariduskooli õpetajatel. Riik on lubanud aidata lasteaiaõpetajate töötasu järele üldhariduskoolide õpetajate töötasudele,“ nentis Voltri. Ministri sõnul on eesmärk, et 2019. aastaks oleks lasteaiaõpetajate töötasu võrdne kooliõpetajate miinimumiga. EHL kui kõigi õpetajate esindusorganisatsioon on hea meelega partneriks vastava süsteemi täpsemal väljatöötamisel.

Õpetajad jäävad ootama sarnaseid konkreetseid tegusid ka järgnevate aastate töötasude osas, et jõuaksime seatud eesmärgini, kus õpetajad kui magistriharidusega spetsialistid saaksid sarnast palka ülejäänud kõrgharidusega spetsialistid Eestis.

HTM-i andmetel ületas eelmise aasta lõpus Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Tänavu said omavalitsused 211,7 miljonit eurot õpetajate palgatoetust, mis lubab tõsta õpetajate palku sellel aastal kahel korral. Jaanuarist tõusis õpetajate miinimumpalk 958 euro pealt 1000 euroni ja septembrist tõuseb 1050 euroni. Õpetajate palgastatistika leiab leheküljelt www.haridussilm.ee, mille aluseks on omavalitsuste raamatupidamisandmed.

Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumine koalitsiooniläbirääkijate poole

11-11-2016

Oleme tänaseks jõudnud olukorda, mis vajab otsustavat tegutsemist. Kui loodav valitsus soovib, et Eesti rahvas jääks kestma jätkuvalt eesrindlikult arenenevas ning heal majanduslikul järjel olevas riigis, peab Eestis antav haridus püsima väga heal tasemel. Paraku on praegu Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood – noori õpetajaid napib ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu.

Eelmine valitsus deklareeris, et Eestis on haridus ja õpetajad üks olulistest prioriteetidest, kuid tegudes selle valitsuse ajal see ei väljendunud. Enne eelmisi riigikogu valimisi lubasid kõik erakonnad, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120% riigi üldisest keskmisest töötasust. Praegust rahastamissüsteemi arvestades, kus omavalitsusele antakse iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks 20%, tähendab see seda, et õpetajate töötasu miinimum peab 2019. aastal olema võrdne riigi keskmise töötasuga. Paraku peame tõdema, et käesoleval aastal on õpetajate töötasu miinimum hoopis eemaldunud riigi keskmisest töötasust. Seda iseloomustav tabel on siinkohal ka ära toodud:

Aasta

Riigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu miinimum (€)

Õpetaja töötasu suhe riigi keskmisse (%)

2013

948

715

75

2014

1001

800

80

2015

1065

900

85

2016

1137

958

84

Selline miinimumtöötasu vähenemine võrreldes riigi keskmise palgaga on eriti muret tekitav rahvusvaheliste uuringute valguses. Näiteks toob hiljuti avaldatud „Education at a glance 2016“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/country_note_est.pdf) järjekordselt välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ning võrreldes teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga riigis on Eesti õpetajate palgad ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal. Need kurvakstegevad faktid on kõik väga selgelt seotud töötasuga. Ka näitas kevadel Haridus-ja teadusministeeriumi poolt tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuring (http://bit.ly/1VWCiTr), et meie ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid erialaks seda väärt ametit siiski ei valitaks. Ka siin näeme otsest seost konkurentsivõimetu palgaga.

Kui lähtume antud lubadusest, et õpetajate keskmine töötasu peab tõusma lubatud 120%-ni riigi keskmisest töötasust (ehk õpetajate töötasu alammäär peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga), on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu, kui oli 2016. aastal. Toon omapoolsete arvutuste tulemused, milline on vajalik palgatõus, et tagada lubatud töötasu aastaks 2019:

Aasta

Riigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu miinimum (€)

Õpetaja töötasu suhe riigi keskmisse (%)

Vajalik töötasu tõus (%)

2016

1137

958

84

 

2017

1199

1073

89

12

2018

1265

1191

94

11

2019

1332

1334

100

12

Lisaks üldhariduskoolide õpetajate töötasu problemaatikale on väga oluline küsimus meie alus- ja huvihariduse jätkusuutlikkus ja kvaliteet ning nendes asutustes töötavate õpetajate töötingimused. Meil on täna veel väga kõrgel tasemel alus- ja huviharidus. Kahjuks on nii alus- kui ka huvihariduse rahastamine, sellest tulenevalt ka vastavate õpetajate palgatase, üle riigi väga erinev, mis ei motiveeri meie olemasolevaid kõrgharidusega spetsialistidest alus- ja huviharidse õpetajad oma ametis olema ega ka laste- ja kultuurilembelisi noori seda ametit valima. Peame andma endale aru, et just väga varajases nooruses luuakse edukale ja võimalusterohkele haridus- ja eluteele kõige olulisem alus. Seega tuleb teadvustada alus- ja huvihariduse problemaatikat ning leida toimiv lahendus nende kõrvaldamiseks, näiteks sarnaselt üldhariduskoolide õpetajatega riikliku miinimutöötasu kehtestamise kaudu.

Viimase punktina tooksin välja tugispetsialistidega seonduvad mured. Tänapäeval on ühelt poolt enesestmõistetav, et haridusasutustes peavad olema tugispetsialistid, kes aitavad ja toetavad nii õpilasi kui ka õpetajaid. Reaalsus on aga selline, et väga paljudes hariduasutustes puuduvad tugispetsialistid või kasutatakse olemasolevaid mittesihtotstarbeliselt (nt pannakse tunde läbi viima). Peamine põhjus on rahastamises, sest tugispetsialistid on kohaliku omavalutsuse (KOV) rahastamisel ning KOV-ide võimekus, aga ka prioriteedid, on paraku väga erinevad. Palume leida loodaval valitsuskoalitsioonil toimiv lahendus, et kõik Eesti lapsed ja noored saaksid pädevat abi ja tuge õigel ajal, mida tagaks näiteks kogu riigis ühtlaselt tugev ja toimiv tugispetsialistide süsteem.

Kahjuks pean Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni juhina tõdema, et õpetajatel hakkab usk lubadustesse kaduma. Seega ootame otsustajatelt kvaliteetse hariduse andmise olulisusest arusaamist ning sellele vastavat tegutsemist koalitsioonilepingu sõlmismisel ja järgneva aasta eelarve koostamisel.

 

Rohkem informatsiooni: Reemo Voltri, EHL esimees, 5101797

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni juhtimine usaldati taaskord 4 aastaks Reemo Voltrile

Reedel, 28. oktoobril toimus Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu üldkoosolek, mis on liidu kõrgeim organ. Koosolekutest võtsid osa kõigi 17 liikmesorganisatsiooni esimehed ja juhatused, kokku ligi 80 õpetajat üle Eesti. EHL üldkoosoleku pädevusse kuulub muuhulgas organisatsiooni eesmärkide vastuvõtmine järgmiseks 4-aastaseks perioodiks. Üldkoosolekule järgnes volikogu koosolek, mis valis uue juhatuse koosseisu. Esimehe amet usaldati taaskord Reemo Voltrile.

EHL-i üldkoosoleku poolt vastu võetud arengukava sisaldab 8 punkti, mis on orienteeritud õpetajaameti väärtustamise kasvatamisele, sh töötasu tõstmisele kõrgharidusega spetsialistiga võrdseks, kutse- ja alushariduses riiklike kollektiivlepingute sõlmimisele, tööaja konkreetsemale reguleerimisele ja tugipersonali kättesaadavuse tagamisele.

Koosolekutele olid kutsutud ka haridus- ja teadusminister Maris Lauri ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver, kes rõhutasid oma sõnavõttudes õpetajaameti väärtustamise olulisust, kuid tõdesid, et sellise vastutusrikka elukutse esindajad ei ole veel väärikalt tasustatud. Lauri selgitas koolivõrgu korrastamise loodetavat mõju ning innustas õpetajaid end paremas valguses nägema. Mikiver tutvustas EMOR-i uuringut, ning tõdes, et õpetajaamet on küll väärtustatud kuid alatasustatud.

Nii üldkoosolekul kui ka volikogu koosolekul rõhutati väga hea hariduse andmise jätkamise olulisust ja õpetajaameti kõrgema väärtustamise vajadust. Oldi üksmeelel, et uue aasta esimeses pooles võivad tarvilikuks osutuda aktsioonid, et õpetajaid nii valitsusele kui ka ühiskonnale laiemalt meelde tuletada.

 

Rohkem infot:

Reemo Voltri, esimees, 510 1797

29. septembril toimusid õpetajate töötasu läbirääkimised

29. septembril toimusid õpetajate töötasu läbirääkimised, mis paraku andsid õpetajatele selge signaali, et valitsus ei kavatse oma lubadust õpetajate töötasu osas pidada. 

Kuigi ajakirjanduses püütakse jätta muljet nagu haridus oleks meie riigi valitsusele prioriteet, siis arve vaadates sellele kinnitust ei saa.

Meeldetuletuseks –  Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist ja valitsus on lubanud, et 2019 aastaks õpetajate töötasu tõstetakse võrdseks teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga, mis on 20% kõrgem kui riigi üldine keskmine töötasu. Praegusel hetkel on õpetajate keskmine töötasu ca 20% väiksem kui nimetatud eesmärk.

Eesti õpetajale garanteerib riik käesoleval aastal täiskoormusega töötades miinimumöötasuks  958 eurot, mis moodustab riigi keskmisest (mitte kõrgharidusega töötajate keskmisest) töötasust vaid 84%. Siinkohal olgu ära toodud tabel, mis iseloomustab riigi keskmise töötasu ja õpetajate töötasu miinimumi suhet:

Aasta

Riigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu miinimum (€)

Õpetaja töötasu miinimumi suhe riigi keskmisesse tasusse (%)

2013

948

715

75

2014

1001

800

80

2015

1065

900

85

2016

1137

958

84

Nagu siit tabelist näeme, on eelmised valitsused tõesti õpetajate töötasu miinimumi suutnud keskmisele töötasule lähemale nihutada .Paraku vastupidiselt eelnevatele aastatele on tänavune õpetajate töötasu alammäär riigi keskmisest tasust hoopis kaugenenud mitte lähenenud nagu eesmärk ja lubadus on olnud sellel valitsusel. 

Tänasel läbirääkimistel ütles minister, et õpetajate töötasu tõuseb 2017.aastal 4,6%, kuid samas rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näeb ette riigi keskmise palga tõusu 2017. aastal 5,5%. Seega õpetajate töötasu veelgi väheneb võrreldes keskmise töötasuga. Nii et rõõmustamiseks pole põhjust. Arv 1000 on küll ilus,kuid õpetaja töötasu miinimumina kindlasti mitte piisav.

Miks peaks saama õpetaja kõrgemat tasu oma töö eest? Sest see on õiglane ja hädavajalik. Ja ütlematagi on teada hariduse ja majanduse vastastikune seos. Me ei saavuta jätkusuutlikku majanduslikku õitsengut, kui antava hariduse sisu ja kvaliteet hakkavad õpetajate nappuse tõttu langema. Kusjuures siinkohal ei ole jutt vaid väga heade ja innovaatiliste õpetajate põuast. Oleme jõudnud olukorda, kus konkurents kunagi nõnda kõrgelt hinnatud ametile puudub. See tähendab, et me peame hakkama õpetajaametit väärtustama – seda nii sõnades kui ka tööd tasustades.

Kevadel läbi viidud TNS Emori uuring näitab, et Eesti ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti tähtsusest, kuid tõdetakse ka, et töötasu ei vasta ootustele ja vajalikule haridustasemele ning seetõttu seda ametit esmajärjekorras ei valitaks. Ka erinevad rahvusvahelised uuringud, nagu näiteks eelmisel nädala avaldatud „Haridus lähivaates 2016“ (Education at a glance 2016), toovad välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ja võrreldes teiste riikide kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga, on Eesti õpetajate palgad ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal. Kõik eelnevalt väljatoodud aspektid on tihedalt seotud õpetajatöö tasustamisega. Õnneks on Eestis antav haridus (veel) väga heal tasemel, kuid kui me midagi otsustavat õpetajaskonna olematu pealekasvu elavdamiseks ette ei võta, siis varsti see enam nii enesestmõistetav ei ole.

Valitsus deklareerib, et haridus on meie riigi prioriteet, kuid reaalseid tegevusi vaadates võib öelda, et see täna seda siiski veel ei ole. Nagu ütles minister Maris Lauri saates „Kahekõne“, et riik näitab ka läbi töötasu oma suhtumist õpetajatesse. Kui aga riik maksab õpetajatele võrreledes teiste sama haridusega spetsialistidega väiksemat töötasu, siis mis sõnumi see õpetajatele edastab? Kuidas me saame loota, et noored tahaksid tulla sellesse ametisse?

Õpetajad ei saa ja ei taha enam lasta end pelgalt lubadustega lollitada ja peame lähiajal otsustama kuidas edasi toimetada, et valitsus võtaks vastutuse Eesti hariduse tuleviku eest.

 

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees