Kaasava hariduse arengupäevi ettevalmistav koostööpartnerite ümarlaud

Kaasava hariduse arengupäevi ettevalmistav koostööpartnerite ümarlaual esindas EHLi juhatuse liige Karin Klemmer.

Käesoleva aasta alguses jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis  lõi koolidele ja kooli pidajatele senisest suuremad võimalused õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja tugisüsteemide rakendamiseks. Toetamaks koole ja kooli pidajaid seadusemuudatuste rakendamisel ning laiemalt kaasava hariduse põhimõtete ellu viimisel, soovib  Haridus- ja Teadusministeerium augustis-septembris 2018 korraldada koostöös parteritega piirkondlikke kaasava hariduse arengupäevi, jagamaks häid praktikaid parimate võimaluste loomisel tuge vajavatele õpilastele võimetekohase hariduse omandamiseks.

Ühises aruteluringis jäid kõlama järgmised mõtted:

 Ülioluline on ühiskondlike hoiakute suunamine, meediakajastuste suurendamine, sh erialalehtedes ja –ajakirjades (nt Õpetajate Leht), kohalikes lehtedes. Erialaliidud on valmis andma intervjuusid ja kommnetaare, kui meedia nende poole pöördub. Esindusorganisatsioonid saavad oma liikmete huvide eest seista ja eriala populariseerida.

  • Õpetajakoolituses on oluline praktiliste oskuste osakaalu suurendamine, sh koolides kohapeal toimuv praktilisemat laadi koolitus.
  • Täiendkoolitused ei vasta sageli vajadustele, võiksid olla praktilisemad, juhtumipõhised, toimuda koolis kohapeal. Samas ei peaks need olema mitte üksnes praktikult-praktikule koolitused, vaid ka teoreetikud, ülikoolide õppejõud võiksid koolidesse kohapeale tulla ning praktikud ja teoreetikud koos saaksid jagada teadmisi ja oskusi, nt kuidas üht või teist tüüpi erivajadusega lapsega konkreetses keskkonnas toime tulla.
  • Vähe on tugispetsialistidele suunatud täiendkoolituspakkumisi. ESFi vahenditest rahastatakse õpetajate ja koolijuhtide täiendkoolitusi, järgmisel eelarveperioodil tuleks silmas pidada ka tugispetsialistide koolitamise vajadusi. Enamasti on koolitused üldised, kuid tugispetsialistid tunnevad vajadust spetsialisti koolituste järele, sh kõigil neljal valdkonnal on oma erinevad vajadused. Erialaliidud on valmis kirjeldama tugispetsialistide koolitusvajadust.
  • Lasteaia õpetaja jaoks, kes on sageli esmane märkaja, on sageli väljakutseks lapsevanema nõustamine, mistõttu võiks üheks lasteaiaõpetaja koolituse osaks olla nõustamisoskuste õpetamine.
  • Koolide nõustamisel on jätkuvalt arenguruumi. Rajaleidja keskuste spetsisalistid teise tasandi nõustamisteenuse osutajatena vajavad praktilist kogemust ning võimalusi oma pädevust järjepidevalt kasvatada.
  • Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija võiks olla eripedagoog. Koolides on vaja kokku leppida, kuidas info lapse kohta liigub.
  • Ülioluline on piirkondliku koostöö suurendamine.
  • Tugispetsialistide arvu suurendamisel on suureks väljakutseks õpetajate ümberõppe korraldamine.
  • Oluline on sotsiaal- ja haridusvaldkonnas erivajadustega laste hindamiste ühtlustamine. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on välja töötamisel integreeritud teenuste korraldusmudel. Vaja on juhendit lapsevanemale, kuhu oma murega pöörduda. Eesti Puuetega Inimeste Koda jõuab vanemateni ja saaks neid nõustada. Hädasti on vaja ka venekeelset materjali. Kuna nii lasteaia kui ka kooli koha lapsele tagab KOV, siis esmane koht, kuhu lapsevanem abi saamiseks pöördub, peaks olema kohalik omavalitus.
  • Ülioluline on võrgustikutöö ja info liikumine. Kui vanem infot ei jaga, siis kool ei oma infot erivajadustega lapse kohta. Lapsevanemal on küll kohustus lapse tervislikest erivajadustest teavitada, samas vanemad ei tule alati selle peale, et info asutuste vahel ei liigu. Vanemad sageli ei teadvusta, mis lapse kohta kogutud andmete ja antud soovitustega edasi saab. Vanemad ei pruugi teada, et nõustamismeeskonna soovitus ei jõua kooli enne, kui nad pole koolile nõusolekut andnud. See on vanema õigus, aga vanemat tuleb kohas, kus last hinnatakse, sellest õigusest informeerida. Lapsevanem peab saama info, mis nende andmetega edasi hakkab saama – kes seda näevad – õpetaja, kogu koolipersonal, teised lapsevanemad. Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusel on häid näiteid lasteaia ja kohaliku omavalitsuse vahelisest info liikumisest ja koostööst.

 

Piirkondlike arengupäevade osas olid ümarlaual osalenute ettepanekud: 

  • Parimate praktikate jagamiseks tuleks käsitleda häid näiteid pigem toimivate süsteemide kui üksikute töömeetodite kohta.
  • Selgitamist vajab uuenenud EHIS ja sellesse kantavad andmed ning info liikumine nõustamismeeskonna, lapsevanema, kooli ja kooli pidaja vahel. Oluline, et lapsega tegelevad spetsialistid oleksid ühes infoväljas ning kool saaks nõustamismeeskonnalt sisuka info lapse arengu toetamiseks.
  • Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on valmis jagama häid kogemusi ning andma soovitusi, kuidas põhikoolis õpilasi järgmisele haridustasemele või tööellu üleminekuks paremini ette valmistada. Kui üldhariduses on erivajadustega laps enamasti hästi toetatud, siis probleemiks on põhikoolijärgne aeg. Keskus on piloteerimas valikuaastat ning tegeleb igapäevaselt erivajadustega inimeste tööellu rakendamisega. Koolidel on kohustus koostada lisaõppes osalevatele õpilastele üleminekuplaane, aga praktikas neid väga ei esitata. Samas küsivad koolid põhikooli lõpetajalt enamasti pigem iseloomustust, aga seda pole vanemal kuskilt võtta. Kui õpilasele on koostatud üleminekuplaan, võiks see info koos lapsega järgmisesse kooli edasi liikuda.
  • Jagamist väärib Tartu linna hea praktika hariduse tugiteenuste korraldamisel ning tugispetsialistide toetamisel (supervisioonid, koolitused, mentorprogramm).
Kõik kategooriad

Liikmeks Astumine

Astu ametiühingu liikmeks