Ümarlauad kehtiva eksamisüsteemi probleemistiku kohta
HTMi poolt korraldatavas huvigruppide ümarlauas 21.05.18 käsitleti kehtiva eksamisüsteemi probleeme ja esitati ettepanekud eksamisüsteemi täiustamiseks. Eesti Haridustöötajate Liitu esindas juhatuse liige Karin Klemmer.
Seisukohad põhikooli lõpueksamite läbiviimise kohta:
Pooltargumendid:
- Mõõdik koolile sisehindamise läbiviimise alusena.
- Takistab õpilastel ja õpetajatel mugavustsooni langemist ja motiveerib õpilasi õppima.
- Tagab õppe ühtsuse (Õppe ühtsuse võiks tagada õpetajate professionaalsus).
- Annab riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolis.
Vastuargumendid:
- Ei anna sisendit gümnaasiumile.
- Annab koolile sõnumi, et tema õppe kvaliteeti ei usaldata.
- Eksamite läbiviimise kord vajab üle vaatamist (erivajadustega õpilased).
- Põhikooli lõpus on hilja saada infot õpilase taseme kohta.
- Eksam ei saa olla õppimise motivaator.
- Eksamite kaotamine soodustab koolidevahelist koostööd (kutsekool ja gümnaasium).
Tulevikuks pakutud lahendused:
- Lõpetada riiklike põhikooli lõpueksamite tegemine.
- Eksamid ei ole lõpetamise tingimus. Kooli lõpetamine on kooli otsustada (aastahinded või kolme viimase aasta keskmine hinne).
- Riik ei pea tegema/teeb gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumiseksameid. Õpilase jaoks on sisseastumiseksamid vabatahtlikud.
- Kool vastutab õpilase arengu toetamise eest. Anda koolile (koolipidajale) vabadus määrata välja- ja sisseastumise tingimused ise.
- (Oskustepõhine) loovtöö ja uurimistöö kui lõpetamise tingimus peaks jääma.
- Kui riik vajab tagasisidet õppe kvaliteedi kohta, tuleb eksamid asendada tasemetöödega. Tasemetöid tehakse valimipõhiselt ja koolil on võimalus tulla ise valimisse. Vähemalt iga kolme aasta tagant peab iga kool osalema tasemetöö valimis.
- Kooli kogukonna poolt koostatud küpsuseksam ja sisseastumiseksam
Seisukohad gümnaasiumi riigieksamite läbiviimise kohta:
Pooltargumendid:
- Motiveerib õpilasi õppima.
- Annab riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolis.
- Riigieksamitulemused näitavad õpilaste oskust teha tööd ja seeläbi valmisolekut õppida ülikoolis.
Vastuargumendid:
- Riigieksamite algne idee oli olla sisseastumiseksamid, mitte lõpetamise tingimus.
- Kolm riigieksamit mõjutavad õpilaste motivatsiooni õppida teisi õppeaineid.
- Eksam ei saa olla õppimise motivaator.
- Koolid keskenduvad eksamiainetele.
Tulevikuks pakutud lahendused:
- Riigieksamid ei ole lõpetamise tingimused. Kooli lõpetamine on kooli otsustada.
- Riigi ja ülikoolide koostöös koostatud sisseastumiseksamid (akadeemiline test), mis on õpilaste jaoks vabatahtlikud.
- Sisseastumiseksamid võib teha varem (jaanuar).
- Eksamite suurem valik (eesti keel/eesti keel teise keelena, matemaatika, võõrkeeled, eksam(id) sotsiaal- ja loodusvaldkonnas).
- Gümnaasium võib lisaks teha oma eripärale vastavaid eksamid.
- Hoiame raha kokku, kui ülikoolid ühtlustavad oma sisseastumiseksameid.
- Õpilaste koormus erinevate ülikoolide juures eksamid teha ei ole probleem, pigem näitab õpilase kohaletulek tema motivatsiooni õppida konkreetses ülikoolis.
- Anda koolile vabadus korraldada välja- ja sisseastumine ise. Ka koolipidaja võib määrata oma koolide sisse- ja väljaastumistingimusi.
Seisukohad tasemetööde läbiviimise kohta
Tulevikuks pakutud lahendused:
- Riik kogub eksamite asemel olukorra kohta riigis (valimipõhine) tagasisidet tasemetöödega.
- Õppimise keskmes on õpilase areng. Tasemetöö eesmärk on edasiside ja õppimise toetamine. Tasemetööd toimuvad sügisel ja tihemini kui vaid kooliastme lõpus.
- Tasemetöödes toimub testimine tasemete kaupa. Eeldab tasemepõhist õpet ja õppekava, mis ei ole seotud vanusega. Mitu tasemetesti koos annavad kokku valdkonnapädevuse testi.
- Gümnaasiumid ja kutsekoolid otsustavad, kas arvestavad tasemetöö tulemusi sisseastumisel.
- Riiklikult koostatud tasemetööd pakuvad koolile teiste koolidega võrreldavat tagasisidet õppe kvaliteedi kohta ja õpilasele tagasisidet tema õppimise kohta.
- Vajalik on varajane õpilaste eelduste ja võimete kaardistamine, et oleks võimalik objektiivselt hinnata õpilase edasijõudmist ja arengut.
