Kultuurikomisjon arutas huvigruppidega kutsekoolide korralduse hetkeseisu
Kultuurikomisjoni istung, 7. märts 2017. Kutsekoolide korralduse hetkeseisu arutelu. Kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Haridustöötajate Liidu ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindajad. Foto: Erik Peinar
7. märtsil arutas kultuurikomisjon huvigruppidega kutsekoolide korralduse hetkeseisu, et valmistada ette kutsehariduse arutelu olulise riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus. Arutelus osalesid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Kutseõppe Edendamise ühingu esindajad ning Haridustöötajate Liidust Reemo Voltri ning Ulvi Noor.
“Arutelu eesmärk on kaardistada kutsehariduse probleemid ning tuua need Riigikogu täiskogu ette lahenduste leidmiseks”, ütles Aadu Must.
Arutelu alustas ülevaatega Eesti kutseharidusest Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo ning õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver: “Hetkel on Eestis igas maakonnas vähemalt üks kutseõppeasutus, millest suurim asub Tartus. Praegusel ajal saavad klassiruumis kokku väga erinevad isikud – bakalaureusest doktorikraadini lõpetanud ning noored. Kutseharidus on hetkel meeste nägu,” ütles Põllo.
Reemo Voltri tõi välja mitu kutsehariduse probleemkohta: “Üheks probleemiks on hetkel see, et suurlinnades läheb rohkem õpilasi gümnaasiumi kui kutseõppeastutusse. Samuti tasustatakse kutseõpetajaid erinevalt ning pigem vähem. On tekkinud spetsialistide vajadus, et õpetajad saaksid õpilastele individuaalsemalt läheneda ja tuge pakkuda. Õppegrupid on läinud liiga suureks.”
Tarmo Loodus sõnas, et kutseharidus on jäänud kõrghariduse varju: “Kutseharidusega tegeleb küll palju institutsioone, aga tegelikult oleks vaja ühtsemat lähenemist ning selgemat pilti, sest see mudel, mis kutseharidust hetkel teostab, ei tööta enam 10-15 aasta pärast. See raha, millega peab hetkel toime tulema, ei hoia enam kõiki vajalikke seadmeid töös. Kui raha pole, siis on mõtekam kolmandik kutseharidusest kinni panna,“ lausus Loodus.
Eestis on 38 kutseõpet andav kooli, neist 26 riigikooli, kolm munitsipaalkutsekooli, viis rakenduskõrgkooli ning neli erakutsekooli.
Kultuurikomisjonil on kavas edaspidi arutada huvigruppidega kutsekoolide õpilaste temaatikat, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilaste õpet kutsekoolides, kutsehariduse ja ettevõtjate koostööd, OSKA süsteemi, uuringuid ning ettevõtjate ootusi kutseharidusele.
