Kas uue haridusministri sihilik vale või hoopis lubadus?
ARVAMUS
20. september 2016
Kas uue haridusministri sihilik vale või hoopis lubadus?
Kõik on uus septembrikuus – peale uue õppeaasta on meil ka uus haridusminister! Paraku on minister Lauri alustanud uut ametit tõele mittevastava avaldusega, nagu oleks Eesti õpetaja keskmine töötasu 110% riigi keskmisest töötasust. Kahjuks ei vasta see tänasele reaalsusele ning ma olen lootusrikas, et tegu oli hoopis halvasti sõnastatud lubadusega tõsta järgmisest aastast õpetajate töötasu vähemalt 110%-ni Eesti keskmisest töötasust. Küll aga, kui see eesmärk järgmisel aastal tõesti saavutada, teeniks õpetaja ikkagi tervelt 10% vähem kui seda teeb iga teine kõrgharidusega spetsialist. Sealjuures tuleb meeles pidada, et ka Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Loodame, et minister teeb endast sõltuva, et meie õpetajad jõuaksid riigi keskmisest töötasust 10% kõrgema tasustamiseni juba järgmisel aastal.
Selline eesmärk on väga loogiline, kui vaadata õpetajate töötasu alammäära suhet riigi keskmisesse töötasusse viimase nelja aasta jooksul. Nimelt vastupidiselt eelnevatele aastatele on tänavune õpetajate töötasu almmäär riigi keskmisest tasust hoopis kaugenenud. Riiklik hariduse arendamise alusdokument „Elukestvaõppe strateegia 2020“ ütleb: „Eesmärk on õpetaja ameti kujundamine selliseks, et koolis töötamine muutub arvestatavaks valikuks parimatele. Õpetaja keskmine palk tuleb tõsta tasemele, mis on võrdne Eestis töötava kõrgharidusega spetsialisti keskmise palgaga.“. Selle spetsialisti keskmine töötasu ongi 120% üldisest riiklikust palgast. Eesti õpetajale garanteerib riik käesoleval aastal täiskoormusega töötades aga 958 eurot, mis moodustab riigi keskmisest (mitte kõrgharidusega töötajate keskmisest) töötasust vaid 84%. Siinkohal olgu ära toodud tabel, mis iseloomustab riigi keskmise töötasu ja õpetajate töötasu miinimumi suhet ning õpetajate keskmise töötasu, mida saab maksta riigi poolt eraldatavast tõõjõukulude toetusest, ja riigi keskmise töötasu suhet:
|
Aasta |
Riigi keskmine töötasu (€) |
Õpetaja töötasu miinimum (€) |
Õpetaja keskmine töötasu riiklikust tööjõukulude toetusest (€) |
Õpetaja töötasu miinimumi suhe riigi keskmisesse tasusse (%) |
Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi keskmisesse tasusse (%) |
|
2013 |
948 |
715 |
858 |
75 |
91 |
|
2014 |
1001 |
800 |
960 |
80 |
96 |
|
2015 |
1065 |
900 |
1080 |
85 |
101,4 |
|
2016 |
1137 |
958 |
1150 |
84 |
101,1 |
Miks peaks saama õpetaja kõrgemat tasu oma töö eest? Sest see on õiglane ja hädavajalik. Ja ütlematagi on teada hariduse ja majanduse vastastikune seos. Me ei saavuta jätkusuutlikku majanduslikku õitsengut, kui antava hariduse sisu ja kvaliteet hakkavad õpetajate nappuse tõttu langema. Kusjuures siinkohal ei ole jutt vaid väga heade ja innovaatiliste õpetajate põuast. Oleme jõudnud olukorda, kus konkurents kunagi nõnda kõrgelt hinnatud ametile puudub. See tähendab, et me peame hakkama õpetajaametit väärtustama – seda nii sõnades kui ka tööd tasustades.
Kevadel läbi viidud TNS Emori uuring näitab, et Eesti ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti tähtsusest, kuid tõdetakse ka, et töötasu ei vasta ootustele ja vajalikule haridustasemele ning seetõttu seda ametit esmajärjekorras ei valitaks. Ka erinevad rahvusvahelised uuringud, nagu näiteks eelmisel nädala avaldatud „Haridus lähivaates 2016“ (Education at a glance 2016), toovad välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ja võrreldes teiste riikide kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga, on Eesti õpetajate palgad ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal. Kõik eelnevalt väljatoodud aspektid on tihedalt seotud õpetajatöö tasustamisega. Õnneks on Eestis antav haridus (veel) väga heal tasemel, kuid kui me midagi otsustavat õpetajaskonna olematu pealekasvu elavdamiseks ette ei võta, siis varsti see enam nii enesestmõistetav ei ole.
Valitsus deklareerib, et haridus on meie riigi prioriteet, kuid reaalseid tegevusi vaadates võib öelda, et see täna seda siiski veel ei ole. Nagu ütles minister Maris Lauri eelmisel nädalal saates „Kahekõne“, et riik näitab ka läbi töötasu oma suhtumist õpetajatesse. Kui aga riik maksab õpetajatele võrreledes teiste sama haridusega spetsialistidega väiksemat töötasu, siis mis sõnumi see õpetajatele edastab? Kuidas me saame loota, et noored tahaksid tulla sellesse ametisse?
Seega on kogu Eesti õpetajaskond äraootaval seisukohal, milliseks kujunevad haridusminister Maris Lauri, valitsuse ja riigikogu tegevused, mis näitaksid, et võimulolijad saavad aru probleemi tõsidusest ja tegutsevad selle nimel, et Eestis antava väga hea hariduse tase ei hakkaks langema vaid hoopis tõuseks veelgi.
Reemo Voltri
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees
