Õpetajate streigist – Streik ja “10 käsku”

Õpetajate streigist

Streik ja „10 käsku“.

Tooksin siinjuures mõned selgitused Liisa Pakosta artikli kohta „Õpetajate streigiõpik. Kümme soovitust ja nõuannet“, mis ilmus 23.veebruari Õpetajate Lehes (vt http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6922 ).

Tegelikult oodanuks Riigikogu IRL fraktsiooni liikme poolt ennekõike soovitusi ja ettepanekuid oma erakonnale, et õpetajate töötasu tõstmise küsimused leidnuks lahendust juba 2012.a riigieelarves. Oli ju IRL enne eelmisel aastal toimunud Riigikogu valimisi püstitanud oma valimisplatvormis konkreetse ülesande, et õpetajate töötasu alammäär 2014.aastal saaks Rahandusministeeriumi poolt prognoositud vabariigi keskmise palga tasemele.

Valimiseelsel kohtumisel haridustöötajatega avaldas ka Liisa Pakosta veendumust, et õpetajate palga alammäärasid tuleb juba 2012.aastal tõsta. Kahjuks võimukoalitsiooni valitsusleppes „unustati“ IRL poolt järjekordselt oma valimislubadused. Kui IRL oleks oma lubadustest kinni pidanud, siis oleks olnud võimalus palgaläbirääkimistel küsimuse lahendada ja streigiks vajadust poleks olnud. Kuna terve aasta jooksul toimunud läbirääkimised õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks lõppesid tulemusteta, siis osutus ainsaks võimaluseks korraldada õpetajate streik.

Riikliku lepitaja poolt 13.veebruaril 2012.a vastuvõetud otsus andis võimaluse alustada konkreetse tegevusega õpetajate üleriigilise streigi korraldamiseks7.-9. 2012.a Kuna eespoolnimetatud artiklis oli toodud nn soovituslikud nõuanded kümne punkti kaupa, siis kirjutan ka omapoolsed selgitused nendest lähtuvalt.

1.Streigi aega ei saa suvaliselt valida. Selleks peavad palgaläbirääkimised lõppema tulemusteta ja streik saab toimuda alles pärast riikliku lepitaja poolt vastava otsuse vastuvõtmist. Eelmise aasta septembrikuus palgaläbirääkimised veel toimusid.

2.Töövõtjate poolt korraldatud streik toimub tööandjate mõjutamiseks. Tegelik õpetajate töötasu on regiooniti erinev ja ei sõltu nende töötulemustest, vaid kohalike omavalitsuste võimalustest ja tahtest. Kuna Eestis on arvukalt väikeseid omavalitsusi, kellel puuduvad vajalikud finantsilised võimalused, siis nende arvelt ei saa õpetajate töötasu probleeme üleriigiliselt lahendada. Eelmisel aastal oli Eestis 10 valda ja linna, kus õpetajatele maksti alammäärast kõrgemat tasu. Ilma riigieelarvest vahendites eraldamiseta ei ole võimalik üleriigiliselt õpetajate töötasu alammäärasid tõsta.

3.Enne eelmisel aastal toimunud Riigikogu valimisi korraldati EHL poolt kohtumisi erakondade esindajatega. Kõik lubasid ja pidasid vajalikuks õpetajate töötasu olulist tõstmist juba 2012.aastal, sealhulgas ka IRL.

4.Arvestades ebaõiglaselt madalat töötasu, mis kaugeltki ei väärtusta õpetajate tööpanust, tuleb vajalikud rahalised vahendid ette näha ennekõike riigieelarves. Järelikult õpetajate töötasu küsimuste lahendus sõltub riigi võimu- ja valitsemisorganitest.

5.Vastavalt seadusele teatati EHL korraldatavast streigist vähemalt 2 nädalat ette, toetusstreigist etteteatamine on ettenähtud vähemalt 3 päeva. Õpetajate hoiatusstreigist räägivad pressis ajakirjanikud, kes kahjuks seadusi ei tunne. Tunniajalist hoiatusstreiki EHL ei ole kavandanud.

6.Lastevanemate toetus õpetajate streigile on olemas. Loomulikult on ka erandeid kes ei mõista või ei taha tunnistada õpetajate õigust välja astuda oma õigustatud nõudmiste eest neile, kui tippspetsialistile makstava madala palga tõstmise eest.

7.Streigi ajal andmata õppetunnid võivad õpetajad kokkuleppel haridusasutuse juhtkonnaga hiljem teha, seda ettenähtud töötasu eest.

8.meediakajastustes on õpetajate suhtes positiivne. Mis puutub EHL juhatuse esimees S. Rondikusse, siis olles määratud EHL juhatuse poolt streigikorraldust juhtima, peab ta sellest üldsust informeerima. Ajalehtedes ja TV-s, raadios on rohkesti avaldanud oma arvamusi streigist koolide ja lasteasutuste õpetajad.

9.EHL pole kunagi esitanud nõudmist õpetajate palgaküsimus lahendada teiste töötajate arvelt. Kui õpetajate palga alammäära 20%-line tõstmine nõudnuks 2012.aasta riigieelarve eelnõus kavandatud hariduseks eraldatud vahendite 0,56% lisa, siis poliitilise tahte olemasolul oleks võinud seda teha. Riigieelarvet ega Eesti riiki poleks see põhja viinud. Õpetaja töötasu peab olema tippspetsialisti tasemel ja mitte alla vabariigi keskmise!

10.Võrdlus Eesti ja Soome õpetajate nii ühiskondliku positsiooni ja töötasu osas ei räägi meie õpetajate kasuks. Kui kümmekond aastat tagasi oli ka Soomes õpetaja amet mitte eriti hinnatud, siis riigipoolne panus hariduse edendamisse ja õpetajate töötasu tõstmine on olulisi positiivseid muudatusi kaasa toonud. Teatavasti loetakse Soome haridust maailma paremikku kuuluvaks – meil on, kellest eeskuju võtta! Tehkem siis seda!

Sven Rondik

EHL juhatuse esimees